Sünnitusjärgne midaiganes

Installatsioon, raamat, video
2019
Juhendaja Mart Vainre

Eksponeeritud näitusel:
“TASE ’19”, grupinäitus. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2019.

Emaks saades oli lisaks lõputule magamatusele raske leppida ka sellega, et minu enda päevaplaan sõltus täielikult lapse une- ja söögiaegadest. Seda enam, et beebi sõi ning magas millal iganes pähe tuli, ning mul polnud oma elus toimuva üle mingit kontrolli.

Ma lugesin mitmeid raamatuid beebi une teemal ning mul tekkis lootus, et tema graafikus võiks siiski leida mingeid mustreid. Pidasin Excelis tabelit, kuhu märkisin värvikoodidega 15-minutilise täpsusega üles lapse söömised, magamised, jalutus- ja vanniskäigud ning ärkvelolekud. Saadud tabel oli nii ilus ja värviline, et seda võiks abstraktse kunstina seinal eksponeerida, kuid mingeid seaduspärasusi ei paistnud.

Sünnitusjärgse depressiooni tunnused on muuhulgas pidev väsimus, elurõõmu kadumine, kurbus, rõhutus ja süütunne. Imiku peamine hooldaja võib end leida olukorrast, kus ta elu kontrollib keegi, kellel pole suutlikkust iseennastki kontrollida. Sa oled tema heaolu ja elus püsimise eest vastutav, samas on enda põhivajaduste rahuldamiseks raske võimalusi leida. Kas eelloetletud tunded on sellises olukorras täiesti ootuspärased või ikkagipeaks abi otsima?

Ma õmblesin siputuspükstest “beebi”, mis on samaaegselt armas, hirmus ja oma suuruse ja laialivalguvuse tõttu raskesti käsitletav. Näitusel olid välja pandud “beebi”, tema uinutamist kujutavad videolõigud ja beebialbum, kus last ja õnnelikku ema kujutavad fotod vahelduvad päeviku sissekannetega, mis räägivad raskustest imikuga toimetulekul. Sellele lisaks on eksponeeritud video, kus täiuslikku ema kehastav veebinõustaja vähem täiuslikke emasid süüdistab ning lapse hooldamiseks vastuolulisi soovitusi annab.